Ristimine

Ristimise kaudu võetakse inimene kristliku kiriku osadusse. Jeesus ütleb: „Tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse“ (Mt 28,19). Ristimine toob inimesele pattude andeksandmise, lunastab surmast ja kuradist ning annab igavese õndsuse kõigile, kes usuvad Jumala tõotusi. Ristimises ühendatakse meid Kolmainu Jumalaga ja kristliku kirikuga.

Laps ristitakse võimalikult kiiresti elu esimestel päevadel, nädalatel või kuudel. Kui vanemad on jätnud lapse ristimata, ei ole kunagi liiga hilja seda teha.

Laps ristitakse vanemate, erandina ühe vanema või lapse hooldaja soovil, tingimusel, et nad on ise koguduse täisõiguslikud liikmed ning on valmis andma lapsele kristlikku kasvatust. Vanemad valivad lapsele ristivanemad (vähemalt üks ristiisa ja üks ristiema), kes peavad olema samuti kiriku liikmed. Ristivanemad on ristimisel tunnistajateks ja võtavad endale kohustuse kaasa aidata lapse kristlikule kasvatamisele.

Kes tuleb ristimisele täiskasvanuna, ei sõltu enam oma vanemate usust või uskamatusest. Tehes oma otsuse iseseisvalt, ei nõuta sel puhul enam ka ristivanemaid. Täiskasvanu ristimine toimub üldjuhul koos leeriõpetusega.

Ristimine võib toimuda nii kirikus, kodus kui mõnes muus paigas. Ristimise sooviga tuleb pöörduda koguduse koguduse õpetaja või kantselei poole.