56-registriga Tartu Pauluse kiriku orel on Lõuna-Eesti suurim
Tartu Pauluse kiriku orelit tutvustab maailma esimene interaktiivne oreli tutvustusprogramm „
Organo pleno“. Programmist loe
loe lähemalt... 2009 aastal telliti 56 registriga
uus orel, mis on jaotatud 3 manuaali ja pedaali peale saksa oreliehitajatelt
Paschen Kiel Orgelbau GmbH. Kuna kirik on ehitatud juugendstiilis siis hange
kujutas ette orelit millel oleks tavapäraselt klassikaline kõla ja romantismi
ajastu hõng. Uus orel põhineb tugevalt neil põhimõtetel, võttes inspiratsiooni
klassikalisest oreliehitusest ning romantismi traditsioonidest Saksamaal,
Skandinaavias ja Eestis 19. ja 20. sajandil. Valitud stiiliga kooskõlas on ka
manuaalid, mis järgivad romantismi ajastu astmelise dünaamika põhimõtet, kus
peamanuaal on esimene, paisukapp teine ja positiiv (paisukapis) kolmas manuaal.
Oreliviled järgivad peamiselt romantismi ajastu germaani ja balti traditsioone.
Puitviled järgivad peamiselt romantismi ajastu germaani ja balti traditsioone
samas enamus keelpilliviled on inspireeritud skandinaavia romantismi stiilist
ja järgivad juhtiva Rootsi oreliehitaja Per Larsson Åkermani (1826-1876)
arendatud põhimõtteid. Põhirõhk pandi tervikliku oreli ühtsusesse, et olla
kindel tonaalsete osade kokkusobivuses ja selleks, et luua muusikaliselt
tähendusrikas ja asjakohane orel Pauluse kuppelkiriku akustilises keskkonnas.
Igal üksusel on põhiregistrid ja segiregistrid.
Esimese manuaali kõlavahemik on
täielik alates
Principali 16’
registrist kuni
Mixturi ja
Scharffini. Isegi teisel registril on
terviklik kõlavahemik
Principal 8’
registrist ja
Octave 4’ kuni
Mixtur IV registrini (mis kaasab 2’ C-st
kuni c
4-ni). Kolmas manuaal (III) on klaveriüksus. Siin
kutsutakse kõlavahemik 8’-t
Geigenprincipal
ja tema isikupära on rohkem “keelpillilaadne”. Keelregister
Salicet 4’ ja
Harmonia aetheria II-III-l (sisaldab 2’ C-st) vastavad
Geigenprincipal-ile, et luua “keelpillilaadne”
registrikoosseis III-l.
Viled sisaldavad kahte avatud
puitvilet (Hohlflöte I-l ja Zarfflöte III-l) germaani ja balti romantismi
traditsioonis. Teisel manuaalil on harmoonilised viled 8’, 4’ ja 2’ registris,
mis annavad sellele üksusele väga spetsiifilise ja iseloomuliku kõla.
Harmoonlised viled ei ole ebatavalised germaani romantistlike orelite hulgas ja
on olnud väga populaarsed rootsi romantistliku stiili traditsioonis tingituna
P.L. Åkerman’i lähedasest seotusest prantsuse romantistliku oreli
ehitusstiiliga. Puitviled, mis põhinevad 16’ ja 8’ registril on leitavad igast klahvistikust
ja isegi pedaalistik on varustatud 32’ registrilise puitvilega.
Igal klahvistikul on 8’
registrilised keelviled. Nagu kombeks on
viledele ja diapasoonidele, järgivad ka keelregistrid astmelist dünaamilist
printsiipi tugeva
Gambe-ga I-l,
pehmema
Salicional-iga II-l ja pehme
Viola d’amour-iga III-l. Kolmandal
klahvistikul on isegi 4’-keel –
Salicet,
mis on häälestatud vastama mõlemale:
Viola
d’amour 8’ ja
Geigenprincipal 8’
registrile. II ja III manuaalil on unduleerivad keelviled. II manuaalil leiame
me kiirelt unduleeriva terava effektiga
Voix celeste 8’ registri samas kui III-da
Unda Maris on palju pehmem.
Ning samuti järgivad keelviled
astmelise dünaamika printsiipi suurte trumpetitega 16’ ja 8’ I manuaalil, samas
kui II manuaalil on meil
Fagott 16’
ja pehmem
Trompete harmonique 8’.
Tänu paisukapile on teisel manuaalil 4’ registris isegi kile
Clarine paisukapi uste taga. III
manuaalil (klaverimanuaal) pole üldse trumpeteid, lihtsalt
Oboe 8’ ja
Vox humana 8’.
Pedaalil on palju keelpillivilesid alustades
Contra-Posaune 32’ ja lõpetades
Trompete
4’ registriga. Selleks, et oleks mitmekülgsem pedaalilaotus, on seal tugev
Posaune 16’ ja pehme
Fagott 16’ register.
Fassaad kujundati ja ehitati
oreliehitaja Roland Monczynski poolt koostöös arhitektidega kes renoveerisid
Pauluse kiriku – Merja Nieminen ja Kari Järvinen. Tavaline sektsioonide
paigutus on esimene manuaal keskel, paisukapp vasakul, positiiv paremal ja
pedaal taga. Orelil on üks “hõljuv vile”, vaba-keelvile
Clarinette 8’ registris teisel ja/või kolmandal manuaalil. See vile
on saavutatud rullpaisutajaga (
crescendo-rull)
– seade rullikuga konsoolil millega saab reguleerida
Clarinett-i lõõtsas olevat rõhku. Häälestust saab stabiliseerida
ainult vabade keelviledega kuni tuulerõhk on muutumises.
Tonaalsed helid on mehhaanilised
ja vilehelid elektrilised. Orelil on sättesüsteem,
Crescendo klapp (
Crescendo-walz),
Elektrilised kopplid ja MIDI funktsioonid.
Crescendo-rull
(walz) on väga oluline germaani romantismi muusikas, mis on komposeeritud
selliste seadmetega orelitel, samas on see täiesti ebatavalised prantsuse
romantistlikus muusikas.
Zinbelstern
ja
Nachtigall on kasulikud efektid,
mida orelimängijad võivad kasutada.
Viimasena – sellel instrumendil
on MIDI funktsioonid, et orelimängijad võiks salvestada oma mängimist ja orel
reprodutseerib nende interpretatsioonid.
Ehitaja: Paschen Kiel Orgelbau
GmbH 2015
Fassaadi kujundus: Roland
Monczynski
Tonaalne kujundus (kõlakujundus): Kalevi Mäkinen ja Helmuth Gripentrog
Orelikomisjon: Kristel Aer (esimees), Anna Humal, Hardo Kriisa, Joel Luhamets,
Elo Süld,
Urmas Taniloo ja Priit Humal (sekretär).
Oreliekspert: Göhan Grahn.
Kasutusele võeti see „pillide
kuningas“ kiriku pühitsemispäeval, 12. septembril 2015. a.
Oreli dispositsioonI. Manual HW C–c’’’’
1. Principal 16’
2. Bordun 16’
3. Octave 8’
4. Hohlflöte 8’
5. Gambe 8’
6. Gedackt 8’
7. Octave 4’
8. Flauto 4’
9. Quinte 2 2/3’
10. Octave 2’
11. Mixtur IV-V
12. Scharff III-IV
13. Cornett V
14. Trompete 16’
15. Trompete 8’
II. Manual Schwellwerk C-c’’’’ (im Schweller)
16. Lieblich Gedackt 16’
17. Principal 8’
18. Bordun 8’
19. Harmonieflöte 8’
20. Salicional 8’
21. Voix Celeste 8’
22. Octave 4’
23. Traversflöte 4’
24. Flageolet 2’
25. Mixtur IV
26. Fagott 16’
27. Trompete 8’
28. Vox Humana 8’
29. Clarine 4’
Tremulant
III. Manual Positiv C– c’’’’(im Schweller)
30. Quintade 16’
31. Geigenprincipal 8’
32. Viola d’amore 8‘
33. Zartflöte 8’
34. Unda Maris 8’
35. Rohrflöte 8’
36. Salicet 4’
37. Flauto dolce 4’
38. Nasard 2 2/3’
39. Waldflöte 2’
40. Terz 1 3/5’
41. Piccolo 1’
42. Harmonia aetheria II-III
43. Oboe 8’
44. Clarinette 8’
Tremulant
Pedal C-g’
45. Untersatz 32’
46. Contrabass 16’
47. Subbass 16’
48. Violon 16’
49. Octavbass 8’
50. Bordun 8’
51. Choralbass 4’+2
52. Fagott 16’
53. Contra-Posaune 32’
54. Posaune 16’
55. Trompete 8’
56. Trompete 4’
I/Ped ; II/Ped ; III/Ped ; II/I ; III/I ; III/II ; II sub ; III sub ; II/I sub ; III/I sub
Zimbelstern, Nachtigall