Altar


12. septembril 2015. a. pühitseti koos kirikuga Tartu Pauluse tiibaltar. Altari maalid valmistas Soome kunstnik Kuutti Lavonen. Kui altar on kinni, siis on seal näha üksainus maal, millel on kujutatud Maarja kuulutamist (Lk 1,26-38).



Maarja kuulutamine on sündmus, mil ingel Gabriel ilmus neitsi Maarjale ja kuulutas, et Maarja jääb lapseootele. See on hetk, kui Jumal saab lihaks. Seda momenti loetakse kristliku ajaarvamise alguseks. Kirikus me tähistame seda päeva 25. märtsil. Kuna see jääb paastuaega, kannab tähtpäev rahvapäraselt nime „paastumaarjapäev”.

Kui altarimaal avada, on kõige keskel Kristus ristil. Jeesus ütleb ristil: „See on lõpetatud“ (Jh 19,30). Nende kahe maali, Maarja kuulutamise ja Kristuse ristilöömise vahele jääb kogu lunastuslugu. Paulus ütles: „Sest ma otsustasin teada teie keskel ainuüksi Jeesusest Kristusest ja temast kui ristilöödust.“ (1Kr 2,2)

Kristus ristil on see, kes meid lunastab. Ta pole seal ainult kui alandatud, vaid ka kui ülendatud. Ta ise on öelnud: „Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg.“ (Jh 3,14)

Jeesuse käed on kunstnik maalinud nii, et Kristus on meid lunastades tõstnud käes üles ka meie õnnistamiseks. Läbi Kristuse läbitorgatud käte tuleb meile Tema õnnistus.

Maailmas on väga raske aru saada, et just Kristus on see, kelle kaudu tuleb lunastus. Selleks on risti kõrval kaks inimest, kes esimestena Tema erakordsusest tunnistust andsid.

Ristija Johannes ütles: „Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.“ (Jh 1,29, Jh 1,36).

Maalil näitab ta sõrmega Jeesuse poole ja käes hoiab ta ristikujulist saua, mis kõneleb sellest, kuidas Jeesus meie patud ära kannab. Johannes kuulutas seda ette. Erinevalt teistest altaril kujutatud isikutest Ristija Johannes ristilöömist ei näinud.

Teine, kes Jeesusest tunnistust andis, oli tema ema Maarja. Kui Jeesus ja tema ema olid kutsutud Kaanasse pulma ja seal vein otsa sai, siis ütles Maarja Jeesuse kohta: „Mida iganes Tema teile ütleb, seda tehke.“ (Jh 2,5) Need Maarja sõnad olid juhtmõtteks ka aastal 2015, kui Eestimaal tähistati „800 aastat Maarjamaad”.

Nemad kaks, Ristija Johannes ja Jeesuse ema Maarja seisavad maalil risti kõrval ja viitavad Jeesusele.

Maarja on siin kujutatud risti all täis valu ja muret (stabat mater). Ometi just seal, kus inimlikult oli kõik lootus kadunud, sai Kristuse ülestõusmise läbi nähtavaks Jumala vägevus. Jeesus Kristus päästab meid patu, kuradi ja surma käest! See on Jumala arm ja halastus, Jeesuse käes on kõik meelevald taevas ja maa peal.

Altarimaali servades on kaks apostlit, kes viisid selle päästesõnumi ja Jumala armu evangeeliumi maailma kõikide rahvasteni.

Maali vasakus servas seisab Peetrus. Ta hoiab käes võtit, mis viitab Jeesuse sõnadele, mida ta Peetrusele ütles: „Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas.“ (Mt 16,18-19).

Peetrus on ka vaimuliku ameti ja vaimuliku meelevalla sümbol. Peetruse nägu on üsna tõsine – Peetrus tunnetab selle ülesande raskust, mille Jeesus talle andis: olla kalju, millele Jeesus ehitab oma koguduse, hoida taevariigi võtmeid. Vasaku käega varjab Peetrus võtit – seda meelevalda, mis kirikule on antud, peab hoidma ja kaitsma.

Maali paremas servas seisab Paulus. Kui Paulus oli Damaskuse teel oma patu ära tundnud, seda kahetsenud ja pöördunud, siis ütles Jeesus tema kohta, et „tema on mul valitud tööriist minu nime kandma rahvaste ja kuningate ja Iisraeli laste ette.“ (Ap 9,15). Paulus oli haritud mees, kes tundis hästi pühakirja.

Maalil hoiab ta vasakus käes Piibliraamatut, millel on kujutatud maapinda ja päikesetõusu. Selle raamatu kaudu tuleb inimkonnale uus koit, uue elu algus. Paremas käes hoiab Paulus mõõka, mis tuletab meelde tema märtrisurma mõõga läbi. Ent mõõk kirjeldab meile ka pühakirja ennast: „Sest Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja.” (Hb 4,12)

Kõik neli isikut Kristuse ümber on seotud ka Tartu linnaga. Meie linnas on Maarja kirik, Jaani kirik (on nime saanud Ristija Johannese järgi), Peetri kirik ja Pauluse kirik. Tartu toomkirik oli pühitsetud Peetrusele ja Paulusele. Seetõttu on nad Tartu linna kaitsepühakuteks ja nende sümbolid – võti ja mõõk – on kujutatud ka Tartu linna vapil.

Altarimaal seisab aluskivil. Aluskivi on tehtud betoonist, mis sisaldab 30% klaasi. Kui aluskivile otse valgus suunata, helgivad klaasiterad vastu. Peale selle on betooni sisse pandud valgust edasikandvad kaablikimbud. Altari tagant akendest tulev valgus kumab seetõttu läbi nende ristikujuliselt asetsevate kaablite altarimaali aluskivi esipinnale. Aluskivi kaalub üle kahe tonni. Kuna altari all on vahelagi, mis rasket tõstukit poleks kandnud, toodi aluskivi kirikusse ja asetati õigele kohale inimeste jõul ja mehaanilisi abivahendeid kasutades. Töö pidi olema täpne, kuna altarilauda liigutada polnud võimalik ja betoonblokk tuli asetada prakku, kuhu oli vaid kaks millimeetrit varuruumi jäetud. Töö õnnestus.

Altar ise oli esimesena kohal. Marmorplaatidest valmistatud laud võeti kasutusele 2014. aasta advendiajal. Ei ole juhus, et altar valmistati just Carrara marmorist. Just sama päritolu materjalist oli tehtud ka enne teist maailmasõda Tartu Pauluse kiriku altarit kaunistanud skulptuurigrupp „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!” (Mt 11,28)